Eesti Ekspress: Tantsides Laidoneriga

Autor: Pekka Erelt, Eesti Ekspress, 18. mai 2003

Augustis kogunevad sajad tantsijad üle kogu Eesti Viimsisse mängima ja tantsima kindral Johan Laidoneri elu.

Tänavu möödub 50 aastat Eesti sõjaväe ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri surmast. Tantsuansambel Lee ja koreograaf Maido Saar tulid mõttele pühendada 4.-9. augustil toimuv VI üleriiklik noorte tantsijate suvelaager Laidoneri mälestusele. Appi tuli ka Viimsi Keskkool.

Suvelaagrid algatas Saar aastal 1996 ning esimene laager “Metsluiged” toimus Intsikurmus. Viimsis tullakse kokku juba teist korda, kolm aastat tagasi oli siin laager “Taevane põrgu”. Suvelaagreid peetakse aastatel, mil ei toimu üleriigilist laulu- ja tantsupidu. Erinev on ka nende repertuaar ja muusika.

Laidoneri-laagrit on ette valmistatud juba kuid. Konsultandina võeti appi ajaloolane Mati Õun. Läbirääkimisi peetakse kaitseväega. Laagri tutvustamiseks kavatsetakse käivitada kettkirja kampaania, mis hõlmaks eestlasi üle ilma. “Selle aasta tantsulaagri korraldame sõjaväelises vormis, mis kätkeb endas omadusi nagu täpsus elukorralduses, distsipliin jne. Päevaste sõjaliste õppuste asemel toimuvad aga pikad proovid, mille käigus omandatakse laagri lõpus toimuva etenduse repertuaar,” selgitab tantsuansambli Lee juhataja asetäitja Indrek Kaing.

Laager majutatakse sõjaväetelkidesse ja toiduks tuleb sõdurisupp. Tantsijad on põhiliselt gümnaasiumiealised ning nad suhtuvad sellesse põnevusega. Et sõjaväestatus ja distsipliin on edu alus, selles on korraldajad veendunud. Sest kuidas sa muidu ikka paned umbes 500 inimest üheskoos tegutsema.

Nimelt lõpeb laager kahepäevase massietendusega. 8. augustil on Viimsi kalmistul proloog – küüditatute mälestuseks. “Tantsijad moodustavad küünaldega kujundeid. Lõpuks läheb igaüks ühe haua juurde, langetab pea ja asetab küünla,” kirjeldab Saar.

Päev hiljem toimub laagri kulminatsioon, muusikaline tantsuetendus Laidoneri elust, mis mängitakse Laidoneri mõisa pargis. Sõnalist osa kannab Viimsi kooliteater, kokku kümmekond noort näitlejat. Ka tantsijaid nimetatakse siin näitlejateks, osalevad nad ju massistseenides. “Tantsijad võimendavad lugu, muudavad seda emotsionaalsemaks. Õhustikku saab muuta t-särkidega, mis vastavalt ajale on sini-must-valged või punased,” selgitab stsenarist-lavastaja Külli Talmar.

Poolteist tundi kestev etendus algab pildiga Laidoneri elust pärast Vabadussõda. “Kujutame Laidoneri Viimsi mõisa miljöös oma majapidamise, eraelu murede-rõõmude ning töö keskel. Seejärel viiakse rõhk järk-järgult idülliliselt meeleolult töisemale, keskendudes enam Laidonerile kui sõjavägede ülemjuhatajale,” tutvustab Kaing. “See on ilus armastuslugu. Vangilaagrit me ei mängi ja kedagi püssidega taga ei aja,” lisab Talmar.

Järgneb Eesti okupeerimine, Johan ja Maria Laidoneri väljasaatmine Eestist, nende elu Pensas kuni arreteerimiseni 1941. aastal ning karmid vangilaagri aastad. “Kajastamist leiab Laidoneri suurepärane poliitiline testament ning sellele vastukaaluks viimases hädas ja kurnatuses kirjutatud pöördumine Stalini poole.” Järgneb Laidoneri surm ja tema lese tagasipöördumine Eestisse. Tantsuetendus lõpeb Maria surmaga Jämejalas ning matmisega oma poja kõrvale Tallinnas.

Eelmisel Viimsis toimunud vabaõhuetendusel “Taevane põrgu” oli kaks ja pool tuhat pealtvaatajat. Korraldajad on kindlad, et seekord tuleb neid rohkem. Nad rõhuvad rahvustundele ja usuvad, et see toob huvilisi Viimsisse. “Kasvatada noortes isamaa-armastust, juhtida tähelepanu nende eestlaseks olemisele ning sellega kaasnevale rahvuslikule uhkusele, samuti meie väikesest rahvaarvust tulenevale suurele vastutusele sotsiaalse ja kultuurilise kokkukuuluvuse mõttes,” seisab suvelaagri tutvustustekstis. Ja mitte ainult, tantsulaager tahab noortes tekitada ka vastumeelsust narkootikumide suhtes. Vastukaaluks pakutakse aktiivset ja tervet eluviisi.

Kas aga tänapäeva noortele üldse läheb korda eestlus või patriotism? “Meie noored mõistavad. Nad on võimelised samasuguseks patriotismiks nagu toonased noored. Kui meil peaks minema halvasti, ka nemad tõusevad kaitseks,” on Külli Talmar veendunud.

Allikas: Eesti Ekspress